Siinai

Hommik algab lõunamaise päikesepaistega. Transfeer buss hilines 25 min. kogunemiskohta, aga suure vaevaga leidsime ta ungarlastega üles. Mind peedistati, et mida ma ikka 17 päeva Siinail tegin. Kus, kellega, miks... Jääb mulje, et Iisrael oleks tahtnud riigidotatsiooni lennupiletitele makstes, et turistid nende riigis raha kulutavad, mitte kõrvalasuvas odavas Egiptuses. Kahest kotist tegin 1 seljakoti, õnneks mõõdud seni pole kedagi huvitanud. Kui vaja, ütlen et tõmban nööridega väiksemaks, et riided ju. Kõige mõnusamad on lebamisvoodid enne lennukisse lubamist. Kuna sattusin esimeste hulgas väravasse, sain ühe enda käsutusse. Neid lubatud 20x 30x 40 käsipagasit siiski mõõtma ei hakatud. Lend läks tavaliselt. 22.bussiga bussijaama. Turg ja toidupoed tunduvad Eesti omadest kallimad olema, välja arvatud alkohol.

Ainus buss päevas, väljub 10.30. Tänane hilines väljumisega 38 minutit. Passikontrolle oli teel vähemalt 4. Ma ületasin oma viisavaba Siinail viibimise aega 3 päeva võrra. Õnneks keegi ei lugenud päevi. Buss oli vana, 45kohaline, aga justkui wifi ühendusega, mis toimis mõnedes nutitelefonides, minu tahvlis mitte. Bussijaamast on piirile u. 1 km. Ja neid ametnikke tuli kokku vähemalt 500 meetri jagu. Mu Iisraeli viisalipikud võeti ära, igatahes pärast mul neid enam polnud. Jälle oli Egiptuse suunas tulemas hulgaliselt hindusid, kõigil 2 suurt ratastega kohvrit. Kas tõesti ümberasujad? Egiptuses lihtne viisat pikendada, nüüd- kui kalliks läks, 53 eur. Saab elama jääda, vaid kord aastas kuskil riigis ära käia. Iisraeli poole pealt tuleb piirilt linna buss nr 16, päeval 20minutise intervalliga. Lennujaama OVDA saab transfer bussiga, u 10 eur, aga pilet vaja netist osta. Mu Neptun Dive Resort on ilus villa, õnneks praegu pooltühi. Wc ja dušš on enamiku tubade jaoks üldkoridoris, mu

Päev oli palav, vaatamata tuulele põlesid ära ka tänaval kõndivad turistid. Pildil on üks linna kõrgetest mobiilimastidest, mis on viimistletud palmiks. Dahab on enamuses 2-korruseline, ainult uute kortermajade piirkond on 3-korruseline. Venelasi elab Dahabis palju. Osad üürivad kortereid ja maju välja, kas airb&b kaudu, või otse. Nuweibas neid ei ela, küll aga muid välismaalasi. "Ostavad" või üürivad aastakümneteks, nagu siin ainuvõimalik. Riskeerivad rahapaigutusega. Või leiavad endale kohaliku pärismaalasest mehe. Kes meelitab neid investeerima "meie ühisesse" ärisse. Hotell Jasmina

Käin mööda kauplusi, kus müüakse hõbeehteid. Hinnad öeldakse, nagu siin enamasti, 2...3kordsed. Kui sellise müüjaga ei soovi kauem suhelda, siis mõned müüjad jooksevad järgi ja ütlevad, et see ongi 2 või 3 toote eest. Aga ikka loodavad algajate turistide peale. On väga tigedaid, kes jõuga poest väljagi ei luba minna. Küll on hea, kui midagi osta poleks vaja. Päev oli ilus, sai madalas meres käia. Merreminek on nii Dahabis kui Nuweibas, enamasti liiga aeglaselt sügavaks minev, lisaks kivine, koralline. Värvilisteni pole jõudnud, võibolla neid kalda lähedal pole. Isegi siinkandis pikalt talvitujad vigastavad end, või käivad kaugel liivarannas ujumas. Laguna on üks selline koht.

Ümberkaudsetes piirkondades on kehv ilm, kaasa arvatud liivatorm. Dahabis on veidi pilves, temperatuur langes eilselt 30lt 23ni. Seega, Dahabi ilm on normaalne. Linnas võib näha vene perekondi, jaapani sukeldujaid, juudipoiste gruppe, maailma riikide pensionäre... Aga suvituslinna kohta ikka rahvast vähe, hotellid pidid täituma alles suveks. Välismaalased üürivad korteri või maja(korruse). Alates 200 eur/kuu, kui mitmeks kuuks. Õues siristavad/lärmavad puudel juba kevadised tsikaadid. Need putukad elavad 13- 17 aastat puude all mullasügavuses ja ilmuvad seejärel massiliselt paljunema.

Täna oli +29, meri +20, tuul 5 m/s Lõpuks kannatas ujuda ja päevitada. Laguuni ääres, hotellist umbes 3 km. Vesi oli äärmiselt puhas, õhk samuti. Rahvast rannas vähe, enne õhtut tuli paar mikrobussitäit, vist need kes päikest ei taha. Kohalikud veidi rikkamad beduiinid on tihti võtnud endale ka lääne naise, kelle rahadega ehitatakse, ostetakse nii " vajalik" auto jne. Lõpuks muidugi valge naine läheb kodumaale tagasi, sest mees on võimukas, närviline ja äkiline. Nii see rikkus tuleb. Eriti nahhaalsed on cämpide pidajad, sinna ju naised tulevad ööbima. Uuritakse naise plaane, keelitatakse ostma maja ja/või rajama "ühist" äri.

Olen uuest elupaigast vaimustuses. Laiad mugavad voodid, vaibad, tv mitmesaja kanaliga, külmik, konditsioneer, dušš, katusel lebola, köök kasutada... Hind tundub olema 6 euri/öö. Kui hiljem miskiks ei peeta varasemaid kokkuleppeid.  Uurisin busside graafikuid. Šharmi saab mitmeid kordi päevas, Taba piiripunkti ainult 1x, kell 10.30. Ja bussile saab kusagilt kesklinnast, üsna kaugelt.

See asub rannikut mööda Nuweiba suunas. Mitmest kohast on Dahab õhuke mereäärne riba. Tee viis üle silla, mille alt voolab merre paduvihma-aegne tekkinud jõgi. Selles kohas oli mõni aeg tagasi terroristide plahvatus. Enne maanina on huvitav koht, kus on üsna tuulevaikne ja tundub et tasuta pääs merre: mõlemal  pool on lamamisvõimalusega kohvik. Vesi on tõeliselt külm, raske uskuda et 17 kraadi. See koht jääb maanina varju, kustpoolt puhuvad tugevad tuuled. Kuna see pole päris kesklinn, on toidu hinnad madalamad. Ühes hoovis on beduiinide taksode kogunemiskoht. Natuke kõhe oleks võõra taksojuhiga pikemale sõidule minna. Beduiinid tahtvat Iisraeli riigi alla minna. Ega see võimatu olegi.

Tuuline. Surfarid muidugi merel kihutamas. Tänavatel tolmu keerlemas vähem kui Hurghadas. On kivisillutis või asfalt. Ja maapind kõvem. Müügipunktid hipilikud. Prügimäe olmeesemed kasutatud kaunistusteks. Sukeldumiskeskused toimivad. Neis on ka hostelitoad narivooditega. Eriti palju on kliente Jaapanist ja mujalt sealtkandist. Noored jaapanlased muidugi elavad üliökonoomselt, enamasti 20- kesi hosteli katusel. Loodan edaspidi siia rohkem fotosid laadida, praegu nett Dahabis aeglane. Üldse on siia reisinud palju teistest moslemiriikidest rahvast, ja Egiptuse muudest piirkondadest. Kairos müüakse paketireise Dahabi jm Egiptuses, kuna välisturiste on vähem kui enne. Lihtsaid töölissööklaid Dahabis pole näha, ka poodides on toiduained 30- 70 % kallimad kui teistes linnades, rääkimata söögikohtade hindadest. Samas oli Dahab varem eriti odav hipikoht. Siinai teedel on rohkem liiklusõnnetusi kui mujal Egiptuses. Suuri tõuse- langusi mägiteedel ei näinud, küll aga laias mägedevah

Tee Nuweibast oli mägedevaheline, umbes 65 km. Dahab on tõeline hipilinnake, eriti sobiv surfaritele, kuna on tuuline. Mu bookingu hotell Dahab Inn on väljast ilus, seest väga lihtne. On 2 voodit, wc, dušš, soe vesi, mingi tulukesega konditsioneer, puldita. Ettebroneerides 9 eur öö, koos justkui hommikusöögiga. Näha pole neis hotellides retseptsiooni ega hommikusöögikohta. Ilmselt mingi lebotamiskoht on, kus, loodan midagi hommikusöögiks ehk antakse. Booking.com igatahes lubas.       Fotol: Dahab Inn Vaatasin veel paari lihtsamat hotelli siinkandis. Ühes, Jasminas, oli tubades ka televiisor ja külmik, hind igalpool 150 le, 7,5 euri. 3 päeva pärast lähen sinna. Nett on mitmel pool suhteliselt katkendlik, vahel terve päev netita. Minu Dahab Innis hoopis mittetoimiv. Tänaval ikka noormehed kipuvad kõnetama, palusin ühel kesklinnas sisestada wifi parool, mõne kõrvalasuva asutuse oma. Nüüd käingi kesklinnas netis, õnneks siia hoovikäiku mööda vaid 200 m. See koht on kesklinnas,

Nii rahulikku kohta pole ma seni näinud, kui siinne Tarabini küla Nuweibas. Meri on, aga madala sisseminemisega, 30 cm sügavuselt algavad mustad merekurgid, nagu ülisuured kuni 80 cm pikkused kaanid. 40  cm sügavuselt algavad pikkade okastega merisiilikud ja teravad kivid, järelikult korallid. Kedagi ujumas pole näinud, peale enda paari ebaõnnestunud katsetust. Jalutamine viis selleni, et sain koerakarja juhilt kannast hammustada. Kui oleks veidi ,sügavamalt hammustanud, oleks olnud eluaegne põnts. Koerte omanik, siiakolinud hollandlanna oli tige pealegi, et tema koerad nii kukupaid ja kedagi ei hammusta ju. Külas on mõned väikesed toidupoed, kuhu on igast punktist tükk maad minna. Muidugi on cämp'ides mingid lösutamise kohvikud, aga kõik muud asutused asuvad kesklinna rajoonis.

Ilm on lõpuks niipalju soojenenud, et pealelõunal- kui tõus tõi merepiiri tagasi, kannatas meres ujuda. Camp'id on umbes nagu kämpingud, mõnikord lihtsamad, ja tihti on neis eriilmelisi kõrkjamattidest hütte. Enamasti on seinad hõredad, iga kõrre vahel mõne mm laiune pragu. Seega, pigem palava aja jaoks.  Siiski on osades camp'ides ka soojapidavaid majakesi, isegi koos konditsioneeridega. Praegu on jahe, aga hooaeg algas 1. märtsil. Saabusid paar gruppi läänest ja paar seltskonda juudi noori Iisraelist. Esialgu istuvad/ lamasklevad patjadel, merre ei kipu. Aga kohti jätkuks tuhandetele puhkajatele. Osad camp'id on laguneda lastud, nagunii kliente vähe.

Asub mõne kilomeetri kaugusel Tarabini linnaosast. Siin on terve kvartalitäis uusi korrusmaju. Beduiinid neis ei ela üldjuhul, neil on kas oma maja linnas, või elavad eemal kõrbes/ mägedes. Suur luksusloss on kohaliku beduiinišeigi oma. Igal suguharul on oma valitud šeik. Kesklinnas on tähtsamad tänavad asfalteeritud, kõikjal puhtus! Võrreldes muude egiptuse piirkondadega. Siin on keskkool, sõjaväeosa, notar, kohtumaja, linnavalitsus jne. Kogu mererand on täis toimivaid ja ka lõhutud kämpe.  Kauplused on väiksemat tüüpi, ei ühtegi suurt hüpermarketit, kus odavamad ja fikseeritud hinnad. Kaupmehi on kahesuguseid, osad võtavad võõralt 2- 3- kordset hinda, osad on ausamad.

Saabusin Tabast kella 15se liinibussiga eile tund enne päikeseloojangut. Linn koosneb 3 üksteisest eraldi osast. Esimene on Tarabini linnaosa. Mererannal hulk cämpe, hütte ja kivimajakesi, millest suurem osa on tegevuse lõpetanud või  hingitsevad vaevu, turistide nappuse tõttu. Põhja- Siinai terroristide siinkandis mõne aasta eest toimunud plahvatused viisid iisraeli turistide ja noorte pidutsejate hulgad pea- aegu olematuks. Beduiinide asuala, beduiine on hulk eri hõime. Muu Egiptusega võrreldes kannavad hõlsti - galabeeja- juurde rätti- arafatti- koos rätti peashoidva peavõruga. Rikkamatel on oma kämpingud, camp' id ja osad autodest džiibid. Sugulusabielude tõttu on paljud kurdid või pimedad. Kitsi, kaamleid, eesleid, kanu kasvatatakse, aia- või põllupidamisega peaaegu ei tegelda. Mäed algavad enamasti merepiiri lähedalt, 500- 1500 meetrit merest. Aga Nuweiba ja Dahabi vaheline tee kulgeb keset mägesid, laias orus.

Piiri ületasin eile. Lend Riia- Eilat oli odav, minul Wizzairiga 37 eur, millele Iisraeli riik seni veel peale maksis, et turistid uue, 65 km kaugusele ehitatud OVDA lennuväljaga harjuks ja riik turismist kasu saaks. Lennuk tegi erakordse vahemaandumise Tel Avivis, et saata haiglasse naine, kel justkui paha hakkas. Sama ajaga oleksime ju jõudnud lõpp- lennujaama, kus ka haiglaid, vajadusel oleks erihelikopter saanud arste juurde tuua või haige Tel Avivi viia. Nüüd kõik reisijad hilinesid 2 tundi, pluss tohutud lennuki- ja lennujaamade lisakulud. Minagi jõudsin vaid kogu piiriületust jooksuga läbides ja migrantide järjekordades ette trügides ainsale selle päeva kella 15sele Taba- Dahabi bussile. Piiri ummistasid Kairo kaudu saabunud palverändurid, kes läksid Iisraeli palverännakule. Passikontrolle Eilatis oli vaid 4, aega läks lennujaamas palju. Igale lennukile tuleb vastu tšarterbuss või mitu, et kogu rahvas saaks viidud sinna kuhu neil vaja. Vast alati mitte päris ukseni. Piletid